

Hei blogilugejad! :)
Kirjutasin siia alles, kuid see postitus valmis 10 minutiga ja mõtlesin, et peaksin midagi pikemat rohkemate piltidega lisama. Kohe alguses juba musitan-kallistan-paitan Bellat, ole tubli kullake! :)
Viimase nädalaga olen õppinud palju uut enda kohta. Tähtsaim asi, mille endale selgeks tegin ühe mulle väga armsa sõbra abiga, on see, et tõesti pole mõtet aega, energiat, pisaraid ja emotsioone raisata inimeste peale, kes seda ei vääri ja mul koguaeg olemas ei ole. Avastasin, et mul on ikka tohutult sõpru, kellele võin alati kindel olla ning keda usaldada. See on tõesti uskumatu, kuidas mul on vedanud sõpradega ja kuna viimasel ajal mul niiiii raske kõiges ja kõigega, siis ma lihtsalt pean selles postituses mainima, et mul on maailma parimad vanemad, õde ja vend. Lisaks neile tahan tänada kõiki neid, kes teavad ise ka, et nad mul alati olemas olnud - LOVE YOU ALL! Tõesti, viimased päevad ma lihtsalt tunnen, kuidas vajun kokku selle raskuse all, mis hetkel on nii koolis, sõpradega, ühe väga hea sõbraga kui ka muusikakoolis ja tänu teile saan ma hakkama ja ma armastan teid kõiki tõesti lihtsalt niiiii väga ja aitäh, et te tõesti alati mul olemas olete ja ei tee mu elu oma "mul-on-suva" olekuga veel raskemaks :)

Koolis läheb nii ja naa. Ühest küljest vaadatuna läheb lausa suurepäraselt ja olen kindel, et on palju neid, kes sooviksid mu hindeid, kuid tuleb tõdeda, et ise ei saa rahul olla. Seis on siis järgmine:Eesti keel - 5
Inglise keel - 5 5
Vene keel - 5 5 5
Matemaatika - 2 5
Geograafia - 4 5
Bioloogia - 5
Füüsika - 4
Ajalugu - 5
Ehk kokku on hetkel 10 viite, 2 nelja ja 1 kaks. Rahul pole ma füüsika neljaga, mis tuli väga tobedalt ning matemaatika kahega, mida õpetaja ei luba parandada ja mille pärast ma ikka veel väga kuri, sest see rikkus nüüd ilmselt ka mu veerandi hinde ära ja olin võtnud sihiks saada matemaatika 5. Kuid mis tuli, see tuli, pole midagi teha.
Koolis on üldse kõik kuidagi eriti pingerohke viimasel ajal ja kõik igatseme Bellat, mis on ka ilmselge. Kuid nagu lubasime juba, siis kohe, kui ta paraneb ja võib väljas käia, peame maha hullu peo, tantsime terve öö ja lõbutseme terve aja eest, mil me seda teha ei saa. Aga Bella on tugev ja positiivne tüdruk ja ta saab sellest üle ning me kõik toetame teda alati! :)

Rääkisin täna issiga veel Hiina vahetusõpilaseks minekust. Nüüd on see asi ikka 97% kindel, et lähen ja olen veendunud, et enam ei suuda mind mitte miski kõigutada ja panna ümber mõtlema, sest ma tõesti tahan seda. Kui küsitakse, miks just Hiina ja miks just pärast 9ndat klassi, siis vastus on ilmselge - mida varem seda parem ja ma vajan midagi erinevat, teistsugust, midagi, mida teised ei saa kogeda muudmoodi ja läbi elada Eestis. Ma tunnen, et ma vajan seda ja kui mul oleks võimalik, ma läheks juba täna, sest ma tõesti tahan seda niiniii väga. On ka palju neid, kes on mõistnud mu mõtet hukka, kuid enam mind see ei kõiguta - vahetusaastale lähen mina mitte nemad ja seda läbi elama pean mina mitte nemad ning ma tunnen, et kahetseksin, kui ei võtaks seda riski. Jääb vaid oodata 1,5 aastat ja ongi minek :) Avastasin, et see suvi on siis viimane, mille Eestis veedan enne vahetusaastale minekut, sest juba järgmine suvi tõmbaksin siit minema aastaks maailma suurima elanike arvuga riiki - beat that :)
Aga ega rohkemast mul polegi rääkida, sest kirjutasin ka eile kunstiklassis kiire postituse ja andsin kiire ülevaate sellest, mis toimunud on. Kohutav, kuidas ma ootan juba nädalavahetust ja puhkamist, järgmine nädal tuleb jälle päris jube, kuid tuleb vaadata positiivselt - varsti on kevadvaheaeg ja pärast seda kõigest üks veerand veel ja suvi ongi käes. Mõelge, üle poole kooliaastast juba läbi ja see aeg läks tohutult kiiresti, vähemalt minul. Seega varsti on läbi ka teine poolaasta ja tuleb ületamatu suvi :)!!
Aga kuna kell on juba 1 öösel ja homme on koolipäev, siis eks ma lähengi nüüd magama. Head ööd mu armsakesed! :)After a while you learn the subtle difference between holding a hand and chaining a soul and you learn that love doesn’t mean leaning and company doesn’t mean security. You begin to learn that kisses aren’t contracts and presents aren’t promises. You begin to accept your defeats with your head up and your eyes open and with the grace of an adult, not the grief of a child. And you learn to build all your roads on today because tomorrow’s ground is too uncertain for your plans. After a while you learn that even sunshine burns if you get too much. So plant your own garden and decorate your own soul – instead of waiting for someone to bring you flowers. And you will learn that you really can endure, that you really are special. And that you really do have worth. So live to learn and know yourself. In doing so, you will learn to live.








