Ma ei tea, miks jälle on nii pikk paus kirjutamisse sisse jäänud, ilmselt sellepärast ikkagi, et pole koguaeg viitsimist siia kirjutada, eriti kui midagi meeletult märkimisväärset pole juhtunud, aga here I am oma uue blogipostitusega.
Vahepeal olen suutnud jälle päris palju korda saata - trenni teinud, Carolini ära näinud, Henriga lolli mänginud, Andriga pead ringi ajanud ja ta klaverimängu pidanud kannatama, Karliga söömas käinud ja temalt mõnitusi kuulnud, Gretega nutnud ja naernud ning küpsiseid söönud ja teed joonud, Cälli juures väikses majas olnud, esimest korda elus ise autoga sõitnud, maleva kokkutulekul käinud, Soomes õega šopanud ja lõbustuspargis käinud, Margoti huumorisoont talunud, Leenu juures olnud, Cälli vanaema juures käinud, Evertit näinud, Rometiga haigeid mõtteid jaganud, Leenu massaažisalongis käinud, langevat tähte näinud, Robi näinud, Rometiga pikki telefonikõnesid pidanud, teatris käinud, vahetusõpilaseks minemise jaoks taotlusankeeti täinud ja lugu endast kirjutanud, Andriga meie lemmikut caesarit Leenu juures nautinud, lahke leedi ja kitsi leedi dollarinaljade üle naernud, Leenule väike sünnipäeva üllatus tehtud. Ehk jah, päris palju olen vahepeal korda saatnud, aga nüüd ka tähtsamatest asjadest täpsemalt.
Alustangi siis tänase päevaga (nüüd juba eilsega). 31.august on teadagi mu kõige armsama neiu Leenu sünnipäev. Kuidas saakski see mööduda ilma mingi üllatuseta? Niisiis hakkasin juba augusti alguses planeerima talle väikest üllatust. Lõpuks kujunes see välja nii: kutsusin 10 tüdrukut, koos iseendaga 11 tüdrukut, ööl vastu 31.augustit kella 23.50ks Leenu maja ette. Sealt läksime 00.00ks üleskorrusele ja hakkasime laulma sünnipäevalaulu. Olin eelnevalt teinud Leenule suure plakati, kus oli peal palju pilte temast koos erinevate sõbrannadega. Siinkohal tänan Gretet, kes aitas seda valmistada! Lisaks plakatile tegin ise ka A2 formaadis sünnipäeva kaardi, mille peal olid samuti meie pildid ning sisse kirjutasin terve A3 täis pikka juttu. Cälliga kahe peale kinkisime suure karbi, mis oli komme täis. Ostsime veel õhupalle ning enne Leenu juurde minekut käis hull teamwork - õde pumpas õhupalle täis, issi tegi sõlme peale ja ma kirjutasin õhupallidele. Niimoodi kokku 15 õhupalli. Tegime Cälli, Mirjami ja Heleene Aleksandraga päev varem veel Leenule koogi ka. Eile 23.20 sõitsime issiga minu juures välja, auto peal kook, õhupallid, plakat, mu kaart ja 3 kotti. Üks kingitus jäi veel koju ka, aga sellest ei saa ma rääkida, sest Leenu pole seda veel näinud. 23.50 saime tüdrukutega kokku ja helistasime Leenu emale, et ta meid sisse laseks. Leenu oli kergelt šokis vist.. Ütlesime talle, et tal on 15 minutit nüüd aega, et panna riidesse ja dresscode on must. Siin kohal pean ütlema, et kõik olid veel mustades kleitides ka, mis tegi kogu loo eriti lahedaks. Kõigest 15 minutit enda sättimiseks oli tal aega seetõttu, et 00.15 tuli maja ette limusiin, millega käisime sõitmas. Tagasi Leenu maja ette jõudsime limuga 01.15. Kõigi emotsioonid olid ületamatud. Õhtu jätkus juttu rääkides ja muid asju tehes. Need teavad, mida mõtlen "muude asjade" all, kes seal ise olid ;) Päeval käisime linnas söömas ja läksime tagasi Leenu juurde, sest mul oli väike palavik ja väga halb olla, mistõttu oli püstiseisminegi omaette katsumus. Veidi pärast nelja pidin koju tulema, sest olemine oli tõesti halb. Loodan, et mu parim sõbranna jäi sünnipäeva ja kinkidega rahule :) Armastan Sind!
Mis oleks postitus ilma selleta, kui ei räägiks ühest tähtsaimast teemast enda jaoks tuleviku mõttes ehk järgmine aasta Tšiili minekust. Täitsin nüüd lõpuks ära ka vajaliku taotlusankeedi ning kirjutasin endast loo neile, no nt millega tegelen, suhetest perekonnaga, koolist, hinnetest, keeltest mida õpin, millega mulle meeldib tegeleda jne. Tegin ka koolitunnistusest koopia ning issi viis kõik asjad YFUsse ära (kui keegi veel ei tea, siis see organisatsioon, mille kaudu üldse lähen vahetusõpilaseks). 8.septembril kutsuti mind valmispäevale, mis on siis järgmise nädala laupäeval. Lugesin täpsemalt ka, mida valimispäev endast kujutab. Põhimõtteliselt on see pigem tutvumispäev, kus tutvun sellega, mida vahetusaasta endast tuua võib, milles YFU programmid seisnevad ning mida YFU minult ootab. Valimispäeva eesmärk on inimeste rohkem tundma õppimine, kes tahavad minna vahetusõpilaseks ning peamiselt jälgitakse seal suhtlemis- ja argumenteerimisoskust. Siis on ka grupitööd, et saaks näidata oma isikupära ja ainulaadsust ning on ka individuaalvestlus. Kõik see kokku kestab umbes 5 tundi. Ütleme nii, et natuke närviliseks teeb see kõik, eriti kõhedaks võttis see osa, et "on tähtsaim siiski näha Sinu isikupära ja ainulaadsust.." Eks näeb, mis saab, igatahes megaexcited olen hetkel.
Eelviimane asi, millest täna kirjutan, on Everti väike üllatus meile. Niisiis helistas ta mulle 28.augustil, kui olin koolis õpikuid ja töövihikuid võtmas, et küsida, kus ma olen. Kui ütlesin, et koolist võtsin just õpikud ära ja räägin nüüd klassikaaslastega niisama juttu, siis ütles ta, et tule kooli ette. Ja kes ootas mind kooli ees? Ilmselgelt mu armsaim sõjaväes olev vend. See oli niii armas üllatus ja uskumatult hea oli teda näha ikka. Mul on parim vend. Ja loomulikult on ka õde parim.
Viimaseks nüüd kõigi lemmikteema - KOOOOOOOL, kuna täna on siiski 1.september ja pean juba 9.00 koolis olema, sest esineme segakoori pooliku koosseisuga 5.-8.klasside aktusel kell 10.00 ning kell 11.00 ka enda aktusel ehk 9.-11.klasside aktusel. Pärast enda aktust esineme ka 1. ja 12.klassi aktusel ehk esimene päev koolis kisub juba pikemaks kui tahaks. Ma ei teagi, mida sellelt kooliaastalt oodata. Kindlasti tuleb see pingeterohkem kui eelnevad, sest lõpetan lisaks põhikoolile ka muusikakooli, mis tähendab minu jaoks kolme eksamit ka muusikakoolis. Üritan see aasta õppimise koha pealt võtta rahulikumalt, et mitte ennast täitsa läbi kurnata. Muidugi üritan õppida enamasti viitele nagu ka see aasta - aastas 2 nelja. Paar nelja ette-taha ei tee paha ehk võtan põhiliseks eesmärgiks lihtsalt 9.klassi lõpetamise neljade-viitega, millega saan kindlasti hakkama. Muusikakooli lõpetamine kiituskirjaga meeldiks mulle rohkem kui enam, mis tähendab ainult ühte - läbi raskuste tähtede poole ja ilusat kooliaastat, sõbrad! :)
Suvi.. Minu suvi.. Ilmselt parim siiamaani, sest olen õppinud hindama asju, mida varem ei osanud. Kurb, et see läbi on? Võimalik, aga ei mingit hala sellel teemal, sest elu ei saa koosneda ainult suvest ja puhkusest, see tuleb välja teenida. Peab läbi elama raske kooliaasta, et saaks järgmist suve veel rohkem nautida. Jään seda suve meenutama kui heade inimeste suve just seetõttu, et tutvusin paari inimesega, kes said suvega lähedasemaks, kui oleks osanud arvata. Suvel sain välja visata mõtetest ja oma päevadest halvad inimesed. Aitäh kõigile headele inimestele, kes mind igapäevaselt ümbritsesid ning tegid mu suve paremaks. Suvi 2013, umbes 280 päeva pärast kohtume!
Mis oleks postitus ilma selleta, kui ei räägiks ühest tähtsaimast teemast enda jaoks tuleviku mõttes ehk järgmine aasta Tšiili minekust. Täitsin nüüd lõpuks ära ka vajaliku taotlusankeedi ning kirjutasin endast loo neile, no nt millega tegelen, suhetest perekonnaga, koolist, hinnetest, keeltest mida õpin, millega mulle meeldib tegeleda jne. Tegin ka koolitunnistusest koopia ning issi viis kõik asjad YFUsse ära (kui keegi veel ei tea, siis see organisatsioon, mille kaudu üldse lähen vahetusõpilaseks). 8.septembril kutsuti mind valmispäevale, mis on siis järgmise nädala laupäeval. Lugesin täpsemalt ka, mida valimispäev endast kujutab. Põhimõtteliselt on see pigem tutvumispäev, kus tutvun sellega, mida vahetusaasta endast tuua võib, milles YFU programmid seisnevad ning mida YFU minult ootab. Valimispäeva eesmärk on inimeste rohkem tundma õppimine, kes tahavad minna vahetusõpilaseks ning peamiselt jälgitakse seal suhtlemis- ja argumenteerimisoskust. Siis on ka grupitööd, et saaks näidata oma isikupära ja ainulaadsust ning on ka individuaalvestlus. Kõik see kokku kestab umbes 5 tundi. Ütleme nii, et natuke närviliseks teeb see kõik, eriti kõhedaks võttis see osa, et "on tähtsaim siiski näha Sinu isikupära ja ainulaadsust.." Eks näeb, mis saab, igatahes megaexcited olen hetkel.
Eelviimane asi, millest täna kirjutan, on Everti väike üllatus meile. Niisiis helistas ta mulle 28.augustil, kui olin koolis õpikuid ja töövihikuid võtmas, et küsida, kus ma olen. Kui ütlesin, et koolist võtsin just õpikud ära ja räägin nüüd klassikaaslastega niisama juttu, siis ütles ta, et tule kooli ette. Ja kes ootas mind kooli ees? Ilmselgelt mu armsaim sõjaväes olev vend. See oli niii armas üllatus ja uskumatult hea oli teda näha ikka. Mul on parim vend. Ja loomulikult on ka õde parim.
Viimaseks nüüd kõigi lemmikteema - KOOOOOOOL, kuna täna on siiski 1.september ja pean juba 9.00 koolis olema, sest esineme segakoori pooliku koosseisuga 5.-8.klasside aktusel kell 10.00 ning kell 11.00 ka enda aktusel ehk 9.-11.klasside aktusel. Pärast enda aktust esineme ka 1. ja 12.klassi aktusel ehk esimene päev koolis kisub juba pikemaks kui tahaks. Ma ei teagi, mida sellelt kooliaastalt oodata. Kindlasti tuleb see pingeterohkem kui eelnevad, sest lõpetan lisaks põhikoolile ka muusikakooli, mis tähendab minu jaoks kolme eksamit ka muusikakoolis. Üritan see aasta õppimise koha pealt võtta rahulikumalt, et mitte ennast täitsa läbi kurnata. Muidugi üritan õppida enamasti viitele nagu ka see aasta - aastas 2 nelja. Paar nelja ette-taha ei tee paha ehk võtan põhiliseks eesmärgiks lihtsalt 9.klassi lõpetamise neljade-viitega, millega saan kindlasti hakkama. Muusikakooli lõpetamine kiituskirjaga meeldiks mulle rohkem kui enam, mis tähendab ainult ühte - läbi raskuste tähtede poole ja ilusat kooliaastat, sõbrad! :)
Suvi.. Minu suvi.. Ilmselt parim siiamaani, sest olen õppinud hindama asju, mida varem ei osanud. Kurb, et see läbi on? Võimalik, aga ei mingit hala sellel teemal, sest elu ei saa koosneda ainult suvest ja puhkusest, see tuleb välja teenida. Peab läbi elama raske kooliaasta, et saaks järgmist suve veel rohkem nautida. Jään seda suve meenutama kui heade inimeste suve just seetõttu, et tutvusin paari inimesega, kes said suvega lähedasemaks, kui oleks osanud arvata. Suvel sain välja visata mõtetest ja oma päevadest halvad inimesed. Aitäh kõigile headele inimestele, kes mind igapäevaselt ümbritsesid ning tegid mu suve paremaks. Suvi 2013, umbes 280 päeva pärast kohtume!
