I think that the whole point of being with someone is so you can talk to them and let go of everything; and even when you're at your worst, they still like you, they still want to speak to you and care about you.

Tsauki jälle, sõbrad! :)

Pole kirjutanud jälle umbes kolm nädalat, sest koolis on ikka niiii uskumatult kiire ja igal vabal momendil ma kas magan või õpin. No mitte päris nii hullult, aga umbes nii on. Kuigi vahepeal on kopp ikka päris ees ja tunne, et enam küll ei jaksa, siis samas koolis on ikkagi nii hea. Pole seda tunnet, mis suvel, et kuidagi lolliks jäänud ja tegelikult isegi õppimine on hea. Uute teadmiste kogunemine on hea ja sõbrad on head. Pole nii hullu sellel koolil midagi. Ükskõik kui raske on. Eriti kui veel hinded on head, mida mul praegu ka on. Teen kiire ülevaate, mis toimunud siis on..

Kui postitus juba kooliteemaliselt hakkas, siis jätkan ka sellega. Käsil ongi nüüd 9.klass ja ka muusikakooli lõpp. Head asjad tulevad Sinuni läbi raskuste, mis tähendab, et olen igati valmis see aasta vaeva nägema heade tulemuste nimel ja loomulikult ka pisaraid valama, mida olen pidanud juba läbi elama. Endiselt on terve kooli peale üks õpetaja, keda ma lihtsalt ei suudagi vist kunagi sallida, aga see selleks. Tuleb üle elada. Praegu on hinded megahead nagu ka eespool juba märkisin, inglise keeles on küll veidikene nukker seis, aga küll selle saab ka ära parandatud. Muusikakoolis on märgatavalt raskem, kui eelmisel aastal ja klaverilood mitu korda keerulisemad, kuid ega iga aastaga lähebki raskemaks, see on normaalne. Viimane aasta veel pingutamist muusikakoolis ja lõpetatud see saabki. Loodetavasti positiivsete tulemustega :)

Kuna kooliajal räägin ma oma postitustes põhiliselt koolist, siis peab olema ikkagi ka mingi muu teema peale kooli. Niisiis jällegi üks mu lemmikutest teemadest - vahetusõpilaseks minemine järgmine suvi. Kes veel ei tea, siis asi on nüüd kindel. Sain YFUst jaatava vastuse ja otsustati, et olen sobiv inimene vahetusõpilaseks minemiseks. 3.septembril saadeti mulle kutse valimispäevale, mis toimus 8.septembril YFU kontoris. Valimispäev kestis 5 tundi, mille jooksul mängisime, sõime, lahendasime juhtumeid ja tegime individuaalintervjuusid ning kõige selle käigus selgitati välja, kes on sobiv, et minna aastaks vahetusõpilaseks ja kes mitte. Kaks päeva pärast valimispäeva ehk 10.septembril saabus minuni vastus:

Lugupeetud Liisa Naur,

Meil on hea meel Sulle teatada, et oled YFU õpilasvahetusprogrammi vastu võetud.

Kahjuks ei valitud sind aga stipendiumi kandidaadiks.

...kui nägin seda meili, siis hakkasin öösel 12 paiku õnne pärast nutma. Olen elus peale seda nutnud umbes kaks korda õnnest ja ma olen tõesti niiiiiiii õnnelik, et nüüd on see kindel minek, vaja veel ära täita ainult leping. Kindlasti mõtlevad nüüd paljud, et miks ei valitud mind stipendiumi kandidaadiks. Stipendiumi kandidaadiks ei saadudki mind tegelikult valida, sest stipendiumi saavad taotleda ainult need, kes lähevad vahetusõpilaseks kuskile Euroopa riiki, kuid kuna mul on plaanis minna Ladina-Ameerikasse, täpsemalt Tšiili, siis mul polnud stipendiumi taotlemiseks isegi võimalust. Vot nii on lood. Ehk juuli 2013-juuli 2014 viibin Tšiilis, õpin Ladina-Ameerika tantse ja puusasid liigutama, saan tuttavaks uute inimestega, saan selgeks hispaania keele ja mis põhiline - kogemusedkogemusedkogemused!! SOOOOO HAPPPPYYY :)))

Operatsioonist räägin ka siis kiiresti, mis pidi alguses olema 15.märtsil, kuid lükati edasi 12.septembrile ning oleks pidanud olema nädal tagasi. Kuna olin alles hiljuti vägaväga haige, käisin üks hommik isegi haiglas, sest pärast 8 tundi oksendamist oli olemine väga sant, siis ei saadud mulle 12.septembril veel mandlioperatsiooni teha, sest väike viirus oli veel sees, mistõttu lükati operatsioon JÄLLE edasi, seekord siis 5.oktoobrile ja lõplikult ma loodan.

Aga eks ma õpingi nüüd kiiresti veel viimased asjad ära ja lähen Grete juurde. Tähistame 8 kuud esmakordsest nägemisest. Väike tee-klatši-tüdrukuteõhtu tema pooool :) Mu vanemad on hetkel reisil, nädal aega juba olnud ning järgmine reede tulevad tagasi. Evert on ka sõjaväest kodus nüüd, kasvatab siin vaikselt juukseid tagasi :D

Aga olge kõik tublid, õppige hästi, hoidke positiivset mõtlemist ja ära kooliasjadega üle koormake ja muretsege! Varsti on vaheaeg, ainult kuu aega veel! Ja täpselt kuu aega on ka klassi ja paralleeliga Londonisse minekuni. On mida oodata! :) Tsaukitsaukitsauki kõige armsamad! :)

I wake up in the morning and I see that flower, with the dew on its petals, and at the way it's folding out, and it makes me happy, she said. It's important to focus on the things in the here and now, I think. In a month, the flower will be shriveled and you will miss its beauty if you don't make the effort to do it now. Your life, eventually, is the same way.